1. Kasvab ruttu ja ei ole pretensioonikas
2. Sobib hästi ka linnatingimustesse ja väiksematesse aedadesse
3. Ei võta maalt jõudu ära nagu kuusehekk
4. Kerge istutada ja kasvatada
5. Kaunis ja tihe piire piire aiale

Enamik elupuuistikuid, mida Eestis müüakse, ei ole Eestis kasvatatud ja enamasti ei tea me, kui pikk on olnud teekond, mida elupuu on läbinud. Müügikohtades pole alati taimede jaoks väga head hoiukohta ja juured võivad liialt kuivada. Valdav osa BAUHAUSis jt istikuärides müüdavatest taimedest on potiistikud. Potiistiku eelis on see, et istikute juured on pottides ümbritsetud mullaga ja nad ei kuiva läbi. Potiistikute istutamisega ei ole kunagi kiire. Neid võib hoida potis kuni sügiseni ja istutada alles siis, kui on vajalik koht olemas. Tuleb ainult korralikult kasta ja väetada.

Kuid istutamise juures on siiski kõige olulisem on kastmine, kastmine ja veel kord kastmine! Sest kui kastmine ei ole olnud piisav, siis võib nii mõnigi aiaomanik kevadel seista mõtlikult oma noore elupuuheki ees, mis on roostekarva. Ja tihtipeale kiputakse siis müüjat süüdistama. Kuigi alati räägitakse, et elupuud vajavad pärast istutamist korralikku kastmist, ei pruugi tegelikult sellestki piisata, veel parem oleks taimi enne istutamist koos mullapalliga vette uputada.

1. Kui vähegi jõuate, siis tõstke taim ämbrisse ja oodake, kuni kõik õhumullid on välja tulnud
2. Siis võtke taim potist välja ja harutage juured lahti. Kui tegu on suuremate taimedega, millel juurekava kõva ning mida ei suuda lahti harutada, siis võtke nuga ja avage neljast kohast. Seda on vaja selleks, et seni potis keerdu kasvanud juur saaks nüüd minna toitu otsima
3. Raiutud juurekavaga taimi tuleb hoida enne istutamist vees lausa 12 tundi. Need taimed on enamasti tulnud kaugelt ja on teekonnal mingil määral läbi kuivanud, aga vees olles saab taim ennast taas niiskust täis tõmmata.
4. Alles seejärel tõstke taim istutusauku ja katke okaspuu ja rodomullaga. Kastmisvee laialivoolamise takistamiseks on hea moodustada mullast vall.
5. Kastke iga päev, sest noor juurdumata elupuuistik on väga tundlik läbikuivamise suhtes. Eriti hea oleks hiljem kasutada tilkkastmissüsteeme. Kastes voolikuga, saab märjaks ainult mulla pealmine kiht ja vesi juurteni ei jõua. Kui aga ööseks, kui aurustumine väike, tilkkastmine sisse lülitada, tilgub vesi sügavamatesse kihtidesse ja taime juured saavad korralikult veega varustatud. Kui sügis on kuiv, tuleb hekki kindlasti kasta ka sügisel.

Väetamine on teine väga oluline asi, eriti just värskelt istutaud taimede puhul. Peale istutamist on hea väetada Substrali Igihaljaste taimede väetisega, mis on 100% vees lahustuv. Selle väetiselahusega pritsides saavad taimed oma toidu kätte, sest kui väetis panna mulda ja taim pole juurdunud, siis taim toitaineid ei omasta. Samuti tasub selle väetisega pritsida kohe varakevadel – see taastab kiiresti räsitud taimede sordiomase värvi ja kasvujõu. Augusti algul antakse hekile okaspuudele sobivat sügisväetist. Hiljem võib juba mulda rikastada hariliku granuleeritud okaspuude väetisega.

Esimesel kevadel peale istutamist tuleb elupuuhekk kindlasti veebruaris kinni katta spetsiaalse varjutuskangaga.

Rajataval hekil võiks lasta esimesel aastal juurduda ja lõikuse võtta ette alles aasta pärast. Noort elupuuhekki lõigatakse algul ainult külgedelt, kuni on saavutatud õige kõrgus, alles siis lõigatakse latv maha. Elupuuhekki lõigatakse 2 korda aastas. Esimene kord märtsis-aprillis, teine kord augustis. Lõigatakse tagasi nii pealt kui külgedelt, korraga kuni pool aastasest juurdekasvust. BAUHAUSist saad valida ka sobivad hekikäärid. Kui soovite ilusat tihedat hekki, siis võib ladvad maha lõigata heki soovitud lõppkõrgusest 20-30 cm madalamal taimel. Ladva mahalõikamine küll veidi aeglustab heki kasvu, kuid tulemus on hea.

Koos aastaaegade vaheldumisega vaheldub ka elupuude värvus. Paljudele elupuusortidele on omane talvine pruunikas värvus, mis tekib puule pärast esimesi öökülmi. Selle värvuse annab neile eriline kaitsepigment. Kevadel, soojade ilmade saabudes, muutub puu taas roheliseks.

Kui kasvuperiood kevadel pihta hakkab ja puude värvus ei parane või hoopis kollasemaks läheb, siis tuleb turgutada puid mõrusoola ehk magneesiumsulfaadiga. Samuti võib tegu olla päikesepõletusega, sellele viitab pruun värvus päikesepoolsel küljel. Need kohad kasvavad paari aastaga tagasi ilusaks.

Kui pruunid laigud on puude allääres, võib tegu olla kasside või koerte tekitatud kahjustusega. Kui koer või kass on kora juba puule pissinud, siis edasi häda ainult süveneb, sest sama kohta märgistavad võimalusel ka teised liigikaaslased.

Sügisel võivad elupuud pruuniks muutuda veel seoses okaste vahetusega. See on tavaline nähtus. Siis tuleb neid lihtsalt puhastada ja puu alus puhtaks teha.

Sagedane okaste pruunistumise põhjus on ka haigused, sageli just seenhaigused. Haigusele viitavad täpid ja laigud okastel. Haiguste vastu tuleks abi otsida aianduspoodide mürgiriiuleilt. Tuleb meeles pidada, et enamik kemikaale vajab pritsimiseks vähemalt sooja, 12-kraadist ilma.

Kui aga puu on muutunud üleni pruuniks ja oksad on läbikuivanud, siis sellest taimest paraku enam asja ei saa.

Ja lõpuks alati on küsimus ka selles, kumba eelistada kas Smaragdi või Brabanti? Ühtlaseks hekiks on Brabant parem, kasvab kiiresti ja on tihedam, kui õigesti pügada. Talveks muudab Brabant küll veidi värvi ja samuti valmivad sügiseks viljakesed, mis teevad üldpildi pruunikamaks. Brabant tuleks istuda vahekaugusega 80–100 cm. Smaragdi tuleb aga tihedamalt istutada, kui tahad täistihedat hekki, sest too kasvab koonusekujuliselt ja ei moodusta nii ruttu nn elavat müüri, sest ülemine osa ei laiu nii nagu Brabandil. Samas on Smaragd kaunilt tumerohelist värvi ja ilusa sammasja kujuga.

Head istutamist!